Esmapilgul tundub ainult rikaste hobi olevat, aga kas ka tegelikult?
Vaeme fakte:
* Soomes on 100 000 golfiharrastajat ja nemad on pigem sportlikum osa ühiskonnast, mitte rikkam.
* Lähivõitlust (puttamist) saab harjutada tasuta. Müüakse ka mis tahes siledale põrandale paigaldatavaid harjutusmatte.
* Keskmaalahinguid (chipping, pitching jne.) saab harrastada klubitagusel maal kuni jaks lõpeb. Nipp: kepiga võib vehkida ka hästi niidetud kodumurul, kui löökaukude lappimine jõudumööda on.
* Kauglööke saab harjutada harjutusväljakul, 50 palli zhetoonide eest küsitakse 60 krooni ja pärast nende äralöömist on käsi väsinud ja võib päeva lõpetatuks lugeda.
* Mänguluba 5-rajalisele väljakule maksab 150 krooni. Tegemist on keskmiselt 1.5h jagu, mis algajatele venib küll pigem kahe-kolme tunnini. Kinopilet kipub samas hinnas olema ja nii mõnigi kord on elamust hoopis vähem.
* Kasutatud varustuse algajatele saab osta üsnagi odavalt, näiteks selles kuulutuses vaid
1700 krooni eest.
* Päris väljaku (18 rada) läbimängimine on suuremat sorti ettevõtmine ja vastavalt ka kallimalt takseeritud (ntx. 690 krooni), kuid et harjutamiseks läheb suurem osa ajast, siis keskmised kulud jäävad siiski talutavaks.
Nagu näha, on harjutamine üsnagi odav ja ka väljakutasu ei ole üldse kontimurdev.
Algajatele kindlasti meeldib rahakotisõbralik hinnastruktuur, mis alustades kulusid madalal hoiab. Seega võib esimesed kogemused saada väikese rahakuluga ja sellega saada infot otsustamaks, kas suuremate summade kulutamine varustuse ja väljakuaja peale ära tasub.
